Tegelikult ma polegi ammu midagi kirja pannud, ehk on nüüd aeg jälle kõigest järgemööda jutustada. Tahate teada, kuidas mu kaalunumbril läheb? Ütlen ausalt, ei lähe. Seisab. Nagu tina. Ja ma tean ise küll, mida ma valesti teen ja mida saaks paremini teha, aga ausalt ka - ma olen olnud piisavalt laisk. Mul on eesmärgid, tõsi, aga ikkagi libastun ma rohkem, kui vaja oleks. Ma püüan end igatahes mitte ülemäära stressi ajada, sest stressamine teeb olukorra vaid hullemaks. Olen otsustanud, et võtan ühe päeva korraga ja ma ei taha elada mingis kinnisideemullis, et mul peab olema see kaalunumber ja selline rasvaprotsent ja sellised lihased. Ma naudin treenimist ja naudin tervislikku toitu (väikeste mööndustega, mis kaalul langeda ei lase) ning panen jätkuvalt igal nädalal numbri kirja. Ühel hetkel ehk käib minugi peas veel üks klõps, mis mind aktiivsemalt tegutsema paneb. Elame, näeme.
Teiseks ei ole ma siiani üle saanud rabavast uudisest, mille Viktor kuu aega tagasi mulle teatavaks tegi. Ma pole sellest eriti palju rääkinud ja ei tahtnud asja suure kella külge panna, kuna minus on parajas koguses säilinud veel ebakindlust, olgugi et ma pole väga häbelik või arg inimene. Aga nüüd on see päev ohtlikult lähedale jõudnud ja ähvardab juba kätte jõuda. Igatahes oli üks päev, kui läksin trenni ja just tahtsin viimasel hetkel soodushinnaga Les Mills Fitness Explosioni pileti ära osta, kui Viktor teatas, et minust saab sel päeval tema kõrvale teine päevajuht. No vadahelli?! Mul vajus suu põrandani ja peas ketras, et no kes selle vembuga nüüd hakkama sai ja mind niimoodi tanki lükkas. Ja miks mina? Miks ometi? Oma imestuseks sain teada, et Merle, va sahib, sokutas mind enda asemele, kuna tema ei saavat minna. Pärast õhtust kökimökitamist ja oma elu üle järelemõtlemist otsustasin nõusoleku anda. Jep, mitusada inimest koos trennimas ja meie seal vahepeal päeva juhtimas. No mis ma oskan kosta.. tuleb ära teha. Juba laupäeval.
Trenni ma ise teha küll ei saa, aga loodan päevast parimat. Noh, et keel sõlme ei läheks ja jalg all viltu ei veaks ;)
Nüüd aga banaanileiva juurde. Surfan ikka Instagramis ringi ja otsin motiveerivaid inspireerivaid kontosid, kust leiaks nii füüsilist motti kui ka häid retsepte oma menüü vaheldusrikkamaks muutmiseks. Üks Slovakkiast pärit ja Austraalias elav naiska pani hiljuti oma kontole üles banaanileiva retsepti. See nägi nii ahvatlev välja, et ma pidin ise ka katsetama. Tegemist on gluteenivaba leivaga, nii et gluteenitalumatud võivad seda julgelt manustada. Minul seda probleemi pole, nii et see ei saanud leivateol määravaks. Leivategu ise aga oli lihtsamast lihtsam - kuivained kokku, vedelad ained kokku ja siis kõik omavahel kokku, leivavormi ja ahju. See lõhn, mis küpsetamisel toas levib, on uimastav, leib ise maitseb nagu tükike taevast. Igal juhul tuleb proovida!
Retsept on selline:
70 g tatrajahu
70 g kookospähklijahu
35 g mandlijahu
15 g kookoshelbeid
60 g maitsetut vadakuvalgu isolaati (pole nii oluline koostisosa, võib asendada ka u 50 g tatrajahuga. Minul seda isolaati kodus pole ja ei hakkanud selle väikse asja pärast ka tervet potti koju ostma)
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 spl kaneeli
1 tl vanilliini või vaniljesuhkrut (või vaniljeekstrakti)
2 pehmeks küpsenud banaani
4 munavalget
170 g rasvatut Kreeka jogurtit või 5%-list Saare jogurtit
1 kuhjaga spl mett (kui vedel mesi, siis 1,5 spl)
(4 tilka Steviat (kasutan pipetiga Stevia kontsentraati, aga üldiselt tuleb leib üsna magus, nii et võib magustaja vabalt ka välja jätta)
Katmiseks mandleid või mandlilaaste
_____________________________________________________________________
Sega ühes kausis kokku kõik kuivained ja teises kausis vedelad ained. Siis vala vedelsegu ettevaatlikult ja pidevalt segades kuivainetele. Määri leivavorm seest kookosõli või oliiviõliga. Võid kasutada ka spreirasvainet. Vala tainas vormi. Lase 5-15 minutit toatemperatuuril seista (las tainas "rahuneb"). Küta ahi eelnevalt 200 kraadini kuumaks . Lükka leib ahju ja küpseta 200 kraadi juures 25 minutit, siis keera kuumus 175 kraadini ja küpseta veel 25 minutit. Temperatuurid ja küpsemisaeg võivad olenevalt ahjust erineda.
Kui leib on valmis, võta see vormist välja ja lase umbes tund aega jahtuda. Seejärel lõika leib u 1,5 cm viiludeks ja lase täiesti maha jahtuda. Nüüd paki iga viil eraldi kilesse ja säilita külmkapis. Nii on leib kenasti portsjoniteks jagatud ja mugav kohe tööle kaasa krabada, et siis vahepalaks nautida.
Soovitan söömise siiski päeva esimesse poolde jätta.
Head isu! :)
Kes aga Instagramis selle naise tegemisi jälgida tahab, siis tema konto on lean_clean_fitness_yummies
Mõnusat jõuluaja algust!
