Kes kompab piire?

Otsustasin, et minust pole ikka aktiivset jõusaalis rassijat, kui kubjast piitsaga kõrval pole. Tulemused on niiiiiii aeglased tulema ja ma olen ikka liiga laisk tavalise jõusaalitrenni jaoks (vabandused, vabandused...). Kui aga tuli välja, et kolm nädalat järjest kavatses Viktor oma ringtrenni (nädala ainukese!) ära jätta, tekkis minus aina süvenev frustratsioon. Miks? Sest see on ainuke trenn, kus ma tunnen, et iga nädalaga suudan rohkem. See on trenn, kus iga nädal on midagi uut, iga nädal avastan ma oma kehas mingi uue võime, iga nädal pushin ma endast viimse välja, et tunda, kuidas ma arenen. Ja ausalt ka - see mees on parim piitsaga kubjas mu kõrval! Kuigi ma olin trennide ärajäämise pärast muserdatud (naiselik liialdus), ütlesin endale, et ma ei kavatse nüüd sellepärast diivanile lebosse jääda ja patja nutta. Ükskõik, kas Viktoriga või ilma, saalis või kodus või õues, hantlite või keharaskusega, ma teen need trennid ise ära. Tellisin endale GymBossi intervalltaimeri, hakkasin märkmikusse enne igat trenni harjutusi kirja panema (loe postitust, kus ma trennisaali "koju tõin").

Minu kava on üles ehitatud nii, et kogu trenn koosneb 15 harjutusest, mis on jagatud kolme setti. Igat setti teen kolm korda läbi, iga seti vahel on pikem paus. Taimer on sätitud intervallile 40-45 sek tööd (olenevalt päevast), 15 sek pausi. Enne trenni teen soojenduseks 10 min jooksu, pärast trenni, kui jõudu on, jooksen veel 10 min ja venitan. Niiviisi tuleb trenniajaks kokku ligi 1,5 h. Eelmisel nädalal sai iseseisvaid ringtrenne kokku 5, sellel nädalal küll vaid kaks, aga kaks on parem kui null. Ja juba nädalaga on tulemused näha. Tõepoolest! Ma olen endaga nii rahul, mis siis, et mu vorm pole veel see, mis ta võiks olla ja alati saaks veel paremini, aga ma tunnen ennast hetkel hästi. Just praegu, sellel hetkel. Ma olen endaga rahul, kuna pingutan iga liigutusega rohkem ja tunnen iga päev, kuidas ma jõuan nii palju. Minu rahulolule aitab kõvasti kaasa ka see, et ma ei kaalu ennast enam iga päev.

Oli üks öö, kui nägin unes, kuidas ma tegin plaksuga kätekõverdusi. Ma pole neid päriselt kunagi julgenud teha, kuna üks valus video, kus kogenematu neiu oma võimeid üle hinnates ninali vastu põrandat kukkus, kummitas siiani peas. Aga kui ma unenäole järgneval päeval Polinale ja Viktorile oma ööst rääkisin, ütles Viktor kohe, et need pole ju nii rasked ja Polina utsitas takka mind ikka proovima. Ja teate mis? Kaks tükki tegin ära! :)

Eile ühinesid minuga jõusaalitrenniks ka Gerly ja Terje. Kolmekesi hõivasime Viru venitusala ja ma olin meile kokku pannud päris hea ringtrenni. Tüdrukutel oli pärast trenni väsinud-õnnelik muie näol ning leppisime kokku, et see ei jää viimaseks ühiseks trenniks. Mina aga tahtsin pärast trenni võimalust ära kasutada, et oma plaksuga kätekõverdused linti saada. Terts oli valmis filmima ja mina kukkusin käsi kõverdama. Jõudsin juba mitu tükki rohkem kui esimesel korral ja olin enda üle nii uhke, et jooksin kohe plokimasina juurde, et oma jõuvarud vähemalt ühe ilma toestuseta lõuatõmbe jaoks ära kasutada. Ma olin lausa ekstaasis, kui tundsin, et appiiii, ma jõuan ju lõuga tõmmata. Täitsa ise! Oma keharaskusega. Küll ainult kaks-kolm korda järjest, aga see oli minu jaoks nii suur saavutus, et palusin Terjel ka selle hetke jäädvustada.

Eile oli super päev. Täna ma tunnen, kuidas ma julgen endalt aina rohkem nõuda, kuna ma ei muretse enam esimese ebaõnnestumise pärast. Keegi ei ole sündinud tšempion, aga iga uus kätekõverdus, mida sa eile ei jõudnud, teeb sinust võitja. Sa oled võitnud iseennast. Sa oled kompanud piire. Sa ei saa iial öelda, et sa ei jaksa, kui sa pole proovinud. Mina teen täna ühe lõuatõmbe, homme proovin juba poolteist. Täna teen kolm plaksuga kätekõverdust, aga homme teen juba neli. Iga päev on uus päev, et tõestada endale, milleks sa võimeline oled. Ma ei võta mõõtu tugevate meestega, kelle jaoks on ühel sõrmel seismine käkitegu. Ma võtan mõõtu endaga. Et olla eilsest endast parem ja tugevam ja sooritusvõimelisem. Vot nii.

Oma võimeid näeb vaid see, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda.

B

Üks hea ostunimekiri

Hästi paljud inimesed, kes soovivad tutvust teha tervisliku toidulauaga, ei teagi tegelikult päris täpselt, mis see endast üldse kujutab. Mida ma poest ostma pean? Kas see on parem valik kui see? Kas ma seda võin? Miks seda ei või? Millistes toitudes sisalduvad head süsivesikud? Jne, jne. Selleks panen siia kirja ühe tummise ostunimekirja headest ja tervislikest valikutest.

Oluline on tähele panna, et nimekirjas leiduvad ainult toorained. Ükski valmistoit, poolfabrikaat või muul moel mugav toit siin nimekirjas kohta ei leia. Süüa tuleb hakata ise tegema! Ma ei kujuta enda elu enam ette ilma söögitegemiseta. Jah, on päevi, kui leian ennast õhtul pärast trenni kiiruga mingit salatiportsu kokku klopsimas, kuna ma ei ole end ette valmistanud, aga ka see salat on ise valmistatud, mitte poest karbiga kaasa ostetud.
Niisiis, ainult puhas tooraine. Mida nendest toiduainetest meisterdada saab, jäägu juba igaühe enda otsustada.

Head süsivesikud:

Puuviljad:

Banaan
Õun
Greip
Kiivi
Virsik
Viinamarjad (tuleb piiri pidada!)
Mustikad
Maasikad
Vaarikad

Teraviljatooted:

Pruun riis
Täisterapasta
Tatar
Kinoa
Kuskuss
Täisteraleib
Tatragaletid
Täisterakaerahelbed

Köögiviljad:

Brokoli ehk spargelkapsas
Lillkapsas
Peakapsas
Kartul (väikeses koguses)
Porgand
Kurk
Tomat
Asparaagus ehk spargel
Seened (toon igaks juhuks välja, ma ise seeni ei armasta)
Sibul
Küüslauk
Seller
Porrulauk
Tšilli
Paprika
Suvikõrvits
Kõrvits
Baklažaan

Salatilised:

Lehtsalat
Jääsalat
Rooma salat
Spinat
Frillice
Peedivõrsed
Hiinakapsas
Avokaado (sisaldab palju häid rasvu)

Kaunviljad (mis muuseas sisaldavad taimset valku):

Herned
Kikerherned
Rohelised aedoad
Valged aedoad
Punased Kidney oad
Türgi oad

Rasvad:

Õlid:

Rapsiõli (praadimiseks)
Külmpressitud oliiviõli (salatitesse)
Kookosõli (tuleb piiri pidada, kuna sisaldab palju küllastunud rasvhappeid)

Pähklid ja seemned:

Mandlid
Maapähklid
Kreekapähklid
Metspähklid
Kookoshelbed
Linaseemned
Päevalilleseemned
Kõrvitsaseemned
Seesamiseemned
Maapähklivõi

Valgud:

Liha/kala/muna:

Kanamunad
Kanafilee (rinnak)
Kalkunifilee
Forell
Lõhe
Heeringas
Tuunikala
Valge kala (erinevad liigid)
Tofu
Veiseliha (tai)

Piimatooted:

Piim 2,5%
Hapupiim 1%
Keefir 2,5%
Pett
Maitsestamata jogurt 2,5%
Kreeka jogurt (tavaliselt 10%)
Saare jogurt 5% (paksema koostisega kui tavaline maitsestamata jogurt)
Kodujuust 4-5%
Sojapiim
Mandlipiim
Juust 10-15%
Toorjuust 5-15%


Muu:

Mesi
Agaavisiirup
Kohv
Roheline tee
Kuivatatud puuviljad (ploomid, datlid jm, piiratud koguses)


Kõik need toiduained leiavad tihemini või harvemini tee minu ostukorvi. Kõik, mis nimekirjast puudub, puudub üldiselt ka minu toidulaualt (või siis kasutan üliharva... või olen midagi totaalselt unustanud :)).
Loomsed saadused on, teadagi, pärit loomadelt (liha, kala, muna) ja taimsed saadused taimedelt (teraviljad, sojatooted, puu- ja köögiviljad jms). Taimseid saadusi võiks toidulaual olla protsentuaalselt rohkem kui loomseid.

Loodetavasti annab selline ostunimekiri mingi kokkuvõtliku ülevaate, mida üks tervislik toidulaud endas sisaldama peaks.

Endast rääkides nii palju, et olen jätkuvalt aktiivsel trennilainel, jälgin toitumist, hoian eesmärgil silma peal ning püüan võtta üks päev korraga. Mul ei käi see kaalulangetamine enam nagu kellavärk, näen jätkuvalt vaeva, higi ja pisarad on omal kohal. Aga ma ei anna alla. Veel mitte.
Ma ei kaalu end enam iga päev. Esmaspäev on kaalupäev. Vähem stressi selle tobeda numbri pärast...
Veel täidan trennipäevikut, panen kirja kõik trennid, kulutatud kalorid, pulsisagedused ja harjutuste seeriad. Korra kuus mõõdan ennast üle ka. And that's about it.

Ilusat külma ilma algust!
Side lõpp.
B

Šokolaadikook!

Ma pole umbes aasta aega midagi magusat oma ahju küpsema pannud. Lihtsalt leian, et kui mul on eesmärk, mida saavutada ja magusa tarbimine juhib mind alati libedale teele, siis pole mul mõtet ennast küpsetamisega piinama hakatagi. Isegi mitte sõpradele. Isegi mitte siis, kui keegi tahab külla tulla ja palub, et no kuuleee, tee pliiispliiis seda head õunakooki, mida sa vanasti tegid. Ja kui ma teengi, võtab külaline tükikese ning ülejäänu jääb minuga tõtt vahtima. Teades ennast, ei lase see kook end kaua paluda - üsna ruttu teen sellele otsa peale. Järgmisel päeval on kahetsus ja süümepiinad piiritud. Miks seda kõike läbi elada? Pointless. Parem võtan oma tükikese kooki sünnipäeval või ostan kohvikust. Nii ei teki liialdamise ohtu ja tarbetuid süümekaid. Kondiitrioskused aga võtan tarvitusele siis, kui tean täpselt, et suudan ennast vaos hoida ja olukord ei välju kontrolli alt.

Eile oli see päev. Ma küpsetasin. Ise. Kodus. Oma ahjus. Šokolaadikooki. Ma ei suutnud seda tükk aega uskuda ja suhtusin oma tegevusse äärmise ettevaatlikkusega. Kas ma tõesti nüüd teengi seda? Seda, millest teadlikult hoidun, kuna olen piiritundetu õgard? Kuna leitud retseptis aga midagi pööraselt ebatervislikku ei olnud (noh, suhkrukuhjad, nisujahumäed ja sulavõijõed), siis otsustasin katsetada.
Taignakogus oli õnneks piisavalt väike, sõbranna käis ka külas ning Rauno sai oma osa. Ja mulle jäi seekord piisavalt vähe, et mitte süümekaid tunda, piisavalt palju, et magusat ampsu ka tõeliselt nautida, ilma et see märkamatult mu kõhtu kaoks. Pean märkima, et määrisin oma tükikestele pisut maapähklivõid ka peale ja taevas ma olingi :)

Aga retsepti juurde.

Tervisliku šokolaadikoogi jaoks läheb vaja:

200 ml kaerajahu
50 ml kaerakliisid (ja miks mitte kasutada pisut täisterakaerahelbeid - katsetamise küsimus)
1 dl vaniljemaitselist valgupulbrit
1/4 tl soola
3 spl toorkakaod (mitte seda magusat pulbrit)
1/2 tl küpsetuspulbrit
2 spl agaavisiirupit või vedelat mett (või steviat, aga selle kogust ma määrata ei oska)
200 g marjapüreed (ise kasutasin Salvesti mustikamaitselist beebitoitu, aga miks mitte püreerida ise värskeid marju ja puuvilju)
4 munavalget
100 ml vett

Sega ühes kausis kokku kuivained (kaerajahu ja -kliid, valgupulber, sool, kakao, küpsetuspulber), teises kausis vispelda segamini munavalged, agaavisiirup, marjapüree ja vesi. Vala vedelad koostisosad kuivainetega kokku ning sega ühtlaseks taignaks. Vala tainas vormi. Kui kasutad lahtikäivat vormi, siis võid vooderdada küpsetuspaberiga, keeksivormi võid määrida õhukese kihi rasvainega. Mina kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi ja kook tuli võrdlemisi õhuke, mida väiksem vorm, seda paksem kook. Pista kook ahju, küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit ja ongi valmis! Naudi tassi kohvi juurde või võta mõnusaks vahepalaks tööle kaasa.

Kui ma vähegi aega leian, püüan retsepti ka Nutridatasse sisse toksida, et makrod välja arvutada.
Küll aga tuleb meeldetuletuseks mainida, et mõõdukus käib koogiampsudega käsikäes. Nii et ühekorraga tervet kooki hinge alla lükata pole mõtet.

Mõnusat maiustamist :)
B

EDIT: Toksisin retsepti Nutridatasse. 100 g šokolaadikooki sisaldab:

Energiat 186 kcal
Rasvu 3,82 g
Valke 13,9 g
Süsivesikuid 23,9 g
Kiudaineid 4,37 g