Tegelikult on aga asi palju tõsisem. Mu kaal langeb nädala sees ideaalselt ja nädalavahetusel suudan kõik ära lörtsida, nii et enamik pingutusest läheb vett vedama. Ja hetkel ootab mind igal nädalavahetusel miskine jõulusööming (pühade ajal lausa kolm tükki järjest) kuni aastavahetuseni. Kas ma peaks juberahulik olema?
Mul ei olegi justkui probleemi toitude valimisega, tean ju täpselt mida ja mis koguses ma süüa võiks. Ma ei muretse ka verivorsti ja kapsahunniku pärast. Aga mu keha oleks nagu mu mõistuse absoluutselt hüljanud ning teeb seda, mida ise heaks arvab. Ehk siis kõnnib piparkoogikausist mööda ja kui mõistus ütleb, et sa ei lähe piparkooki võtma, siis keha teeb täpselt risti vastupidi. Nagu seinale räägiks.
Tegelikult see pole üldse naljakas ja iganädalane 100 g kaalulangust on liiga vähe, samal ajal kui ma tean, et ma suudaks rohkem. Viimased viis-kuus kilo on jäänud ja mina nüüd kiigutangi seal ühe koha peal ja ei suuda aru saada, mis toimub. Ma võin ju ka igasuguseid põhjuseid välja mõelda, mis mu tegevust õigustaks, aga tegelikult peaks ma isegi aru saama, et õigustamine ei aita mul kaalu langetada...
Eelmisel nädalal küll suutsin 800 g kerelt maha saada ja Viktor oli marurõõmus. Aga selle 800 g nimel võitlesin ma jõuluhõrgutistega nii, et pisar silmas. Siiani võitlen, sest jõuludki pole veel käes. Eile tähistasime Rauno sünnipäeva. Polnud küll juubel ega miskit, aga väikese kokkusaamise otsustasime ikkagi teha. Muidugi kokkasin kodus nagu segane, ikka ahjupraadi ja verivorsti ja igasuguseid häid suupisteid. Saime kahe peale ka ülimaitsva kringliga maha. Pohla-martsipani kringel, millest 80 % vaeva võib Rauno arvele kirjutada, sest tema oskab ideaalset pärmitainast teha. Minu vaevaks jäi täidis, täitmine ja põimimine. Perepidudeks on igatahes magusatellimused juba sisse antud. Jah, kringel on lihtsalt nii võrratu, et ma ei suuda selle söömisest loobuda ja tegelikult ma otseselt ei keelagi, kuid kõik nädalavahetused mõtlen ma Viktori sõnadele, mida ta igal reedel mulle pärast trenni korrutab - ära siis lollusi tee, ma mõtlen su peale! Nii et ühtpidi olen nagu olukorras, et nädalavahetusel (eriti jõulude ajal) võiks endale natuke pattu lubada, teistpidi olen ma ikka veel kaalulangetuse protsessis sees ja PEAN ennast vaos hoidma ning ideaalis loobuks igasugusest patuga liialdamisest.
Esmaspäev on homme käes ja eriti hästi ma end ei tunne, kuna söömingud-joomingud tekitavad igasugust pohmelli, olgu see siis füüsiline või emotsionaalne. Fakt on aga see, et mul on jäänud veel viimased kilod täieliku ideaalsuseni. Viimased kilod selleni, et ma võin siia kirjutada ilusa pika eduloo. Viimased kilod uue elu alguseni. Viimased kilod, et mind kui inspiratsiooniallikat võetaks tõesti tõsiselt.
Nii et detsembri (või siis poole kuu ja uue aasta) lubadus võiks olla seekord, et iganädalaselt peaks tõesti vähemalt 500 g kaalukaotust olema. Sellisel juhul olen ideaalkaalus veebruari alguseks. Mis tähendab, et poolteist kuud veel. Kõigest.
Jõulud aga veedame traditsiooniliselt kolme pere keskel, nagu see on iga aasta olnud - minu emapoolse vanaema juures, Rauno emapoolse perega ning seejärel mu isapoolse vanaema juures. Jah, isegi, kui mu vanemad veel abielus olid, oli meie peres kaks jõulu - Rõngu vanaema juures ja Õuna vanaema juures. Kõige vägevam jõul on alati olnud Rauno perega, kuna nende lähipere (onud-tädid lastega) moodustavad juba ligi 40 inimest. Nii et palju sagimist, sebimist, meeletu kogus süüa ja kingitusi ning rõõmsad näod ümberringi. Minu pere jõulud on alati olnud vaiksed ja rahulikud, neil seevastu alati nagu tõelised pidustused. Mis iseenesest on täitsa tore. Ainus mure ongi see meeletu söömine. Pean ennast jõulunädalaks tõesti kokku võtma ja peas Viktori kurja pilku ette kujutama, et kõik õnnestuks. Loodetavasti suudan mitte koost laguneda, seni, kuni ta mu seljatagust kaitseb.
Igal juhul soovin kõigile rahulikku jõuluaega. Palju küünlaid, piparkoogihõngu, verivorsti ja hapukapsast ning jõuluvanasid!
Ja kui ma enne uut aastat jõulutrallist kirjutada ei jõua, siis rõõmurohket ja õnnelikku aastavahetust samuti!
Kaal 72,8 kg
