Toitumine

30. mai 2012

Nii. Jube raske on kirjutada, kui ma olen kunagi kaks-kolm nädalat mingeid emotsioone läbi elanud ja pean nüüd need jälle meelde tuletama.
Peaks kirjutama sellest, kuidas mu päevakaloraaž 1800-1900 üldse täis ei tule. Ma olen siis õginud, nagu loom, aga kaloraaž jääb ikka maksimum 1500 kanti. Õnneks pole kaalulangus nii tohutusuur, et sellest paanikat peaks tekitama. Kuid siiski.

Mis ma siis söön?
Pigem võin ma rääkida, mida ma ei söö. Menüüst on välja visatud saiatooted, nisujahu (sai, peenleib jms), sool, suhkur, mahlad, moosid, vorstid, viinerid jm poolfabrikaadid, kommid, šokolaadid, küpsised, kõikvõimalikud kondiitritooted ja loomulikult krõpsud, mäkk ja hess :D
Miinimumi on viidud sealiha ja alkoholi tarbimine ja jäätist võin ka minimaalselt tarbida.
Mida julgelt süüa? Juurikaid ja puuvilju, täisteraleiba, täisterapastat, kodujuustu, kohupiima, kana, kala, maitsestamata jogurtit, piima, keefiri jm piimatooteid, muna, kaerahelbeputru jms.

Põhiline on see, et ma jagaks kõikidest toiduainetest saadavad toitained õigete kellaaegade vahel ära. Nt süsivesikuid ei tasu jätta õhtusöögiks liiga palju, kuna õhtul ei suuda mu keha neid ära kulutada ja need ladestuvad lihtsalt rasvaks. Süsivesikud sobivad kõige paremini päeva esimesel poolel. Ja tarbima pean häid süsivesikuid, mida leidub täisteratoodetes ja puuviljades. Hommikuks ja lõunaks sobivad ka head toidurasvad (oliiviõli, muna, kala jms). Õhtuks jätan tavaliselt valgurikkamad toidud (kodujuust, kalkunisink, kanafilee, kohupiim jms).

Nii ma siis kombineerin erinevaid söögikordi ja paigutan need päeva peale ära. Kokku on viis söögikorda - kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.
Ausalt öeldes ei suutnud ma kunagi varem ette kujutada, et ma hakkan nii palju sööma, nagu praegu. Ilmselt ma ei söönudki nii palju. Tavaline oli kaks korda päevas, hommikul ja õhtul töölt tulles, vahel jõudis lõunasöögi ka kuskile susata. Õhtul aga oli kõht nii tühi, et alati oli tunne, nagu sööks terve külmkapi tühjaks. Nüüd mul seda tunnet enam ei ole. Ainus, mille pärast ma muret tunnen, on puudulik päevakaloraaž. Loodetavasti leian sellele varsti mingi lahenduse.

Kaalumisest veel nii palju, et mu kodukaal, üsna tutikas, u poolteist nädalat vana, näitab kaalu, nagu jumal juhatab. Üldiselt 500-600 g rohkem, kui tegelikult olema peaks. See aga ajab mind segadusse, kuna ma kaalun ennast trennis ka. Emotsionaalne segadus ongi kõige suurem, sest trennikaal näitab õigesti (nii, nagu näitas Jawoni test) ja tekitab mulle palju rõõmu, kodukaal aga näitab rohkem ja kui ma hommikul ärgates kaalule astun, on tunne, nagu oleks jälle juurde võtnud. Psühholoogiliselt väga rasked momendid. Ajavad pea segi. Ma võiks ju mitte hoolida neist numbritest. Aga ma hoolin. Ja väga. Minu jaoks on number üks eesmärk, et need numbrid seal väiksemaks jääks.
Niisiis. Tänaseks aitab kirjutamisest. Homme jälle :)

B