Ma armastan lühikesi pükse!

5. juuli 2012

Tõsi see on. Ma juba peaaegu suudan ennast mitte liiga kriitiliselt vaadata ja panin täna lausa tööle lühikesed püksid jalga. Kui mõnus. No nii mõnus on palava suveilmaga käia, jalad paljad, samas kui ei pea muretsema iga kummarduse või liiga pika sammu pärast (miniseeliku näide). Lähiajal lubas siin koledat kuuma, siis on lühikesed püksid minu jaoks väga in.

Aga nüüd asjast. Ma käisin eelmisel reedel Tartus. Mul oli proovimeik ja -soeng. Tartu tripp oli mu jaoks ka natuke hirmutav, kuna söömine oli taas ohus. Ja ma ei saa ju Tallinnast kogu oma külmkappi sinna kaasa vedada. No jumal tänatud, et Elvas oli mul võimalus poes käia normaalselt ja ise endale vajalikke asju kokku osta.
Kui ma bussiga Tartusse jõudsin, siis oli mul natuke aega, mida surnuks lüüa. Mõtlesin, et otsin kuskilt midagi lõunaks süüa ja siis kui Kitu juurde juuksurisse lähen, saan kõhu ilusti täis. Hakkasin siis raekoja platsi poole kõmpima ja tuli meelde, et Vilde resto jääb ju täpselt tee peale. Hüppasin vanast tuttavast nurgatagusest sisse ja avastasin, et Vilde esimesele korrusele on tekkinud Vilde tervisekohvik. No loomulikult pole ma sinnakanti sattunud mitu-mitu aastat, nii et teab kaua see seal juba avatud on olnud. Astusin sisse ja kukkusin menüüd lappama. Minu õnneks müüsid nad toitu ka kaasa. Menüü oli tohuturikkalik alates tervislikest hommikusöökidest kuni praadide ja kookideni välja. Iga toidu juures oli välja toodud portsjoni kaloraaž ja toitainete sisaldus. Kõikides toitudes oli kasutatud ainult tervislikke tooraineid - palju värsket, täisteramakarone, täisterajahu ja kõike mis veel.
Valisin menüüst täisterapasta põdrabolognesega. See sisaldas u 460 kcal, mis on lõunasöögi kohta täiesti ok. Portsjon muidugi oli meeletusuur, vast 300-400 g. Kui sööma hakkasin, siis jagasin portsu pooleks - pool suurema nälja kustutamiseks ja teine pool u pooleteise tunni pärast.

Ja siis ma mõtlesin - miks ometi meil Tallinnas keegi sellist asja ette ei võta? Kardetakse, et pole turgu? Et rahvas ei tuleks kohale? Et toorained on kallid? Mina arvan, et meil on viimaste aastate jooksul tervislikku toitumist päris hoolega propageeritud. Aga kuna inimesed (k.a. mina) ei oska iseseisvalt oma menüüd tervislikumaks muuta ning lisaks arvestades meie eriti kiiret elutempot, kuluks selline lüke just marjaks ära. Lisaks on kõiksugu värske kraam ning täisteratooted ammu juba kordi odavama hinnaga kui mõni aasta tagasi, nii et tooraine hinnaprobleemi nagu tekkida ei tohiks. Mina söön u 90% oma lõunasöökidest väljas. Kui ma saan valida, kas ma hüppan esimesse mäkkdoonaldsisse ja haaran sealt burksi, mis lajatab mulle sellise hunniku transrasvu ja on tunni aja pärast mu kehast kadunud, jättes järele ainult paisuva tagumiku ja tühja kõhu, või lähen kohta, kus mulle pakutakse pastat, suppi või salatit, mis koosneb headest ja "aeglastest" süsivesikutest ja hoiab mul kõhu kaua täis, siis mina kalduks ikka teise variandi poole. Ja seda kõike peakski inimestele selgeks tegema just heade söögikohtade loomise näol. Et ma ei peaks põdema väljas söömise pärast ja võin julgelt võtta oma lemmikrooga, sest ma tean, millest see koosneb ja kuidas mulle mõjub. Ja ma räägin ka kookidest-tortidest. Sest seda võib ka vahel harva. Mina muidugi praegu mitte, aga kunagi, kui mul tekib piiritunnetus, siis kindlasti. Elu ei pea koosnema ainult meeletust näpuga järjeajamisest, vaid ikkagi söögi ja hea seltskonna nautimisest.

Mu proovimeik ja -soeng said imelised. Lisaks kõigele sai mu pruutkleit valmis ja ma olin täna lihtsalt ülevoolavas meeleolus, kui kleidi selga sain. See on lihtsalt ideaalne. Õmbleja tegi kleidi ettenägelikult napilt kitsa ja mul oli selles veel natuke raske hingata, aga ta arvestas mu kahanemisvaru sinna sisse. Mis on tore ja kõigi meie huvides :)

Nädalavahetus möödus imeliselt. Ma võtsin terve laupäeva ja pühapäeva enda jaoks ja tegelesin ainult rahunemisega. Ma puhkasin, lugesin raamatut, niitsin muru, võtsin päikest, sõin kirsse, maasikaid ja arbuusi nii palju, et kõhtu ära ei mahtunud, sõitsin rattaga 26 km ja puhkasin veel. Kuna sealne internetiühendus ei lasknud mind miskipärast mu toidupäevikule ligi, otsustasin selle enda kasuks pöörata ja otsustasin üldse mitte päeviku peale mõelda. Sõin viis korda päevas ja jagasin matsu, kust ma saan oma toitained kätte. Jätsin kõik meelde, et Tallinnas päevik täis toksida. Kõik see oli suureks abiks. Ma ei stressanud oma söömise pärast ja ma ei muretsenud, huvitav, kas ma seda võin või teist võin. Ma sõin teadlikult neid asju, mille kohta teadsin kindlalt, et võin.
Väga imeline nädalavahetus, tõesti. Tallinnasse naastes oli jälle kuidagi tühi olla ja kaks kõige hullemat töönädalat ootasid ees. Pool on tehtud, pool veel ees. Selg saab piina, aga ma mõtlen tulevikule - järgmisel reedel algab puhkus :)

Ja nüüd on veel 100 g minna, et täis saaks 10 kg kaalukaotust. Ehk on homme hommikuks see 100 g kadunud. Küll see teeks rõõmu :)

Kaal 83,7 kg.