Jälle kõigest, aga peamiselt kaalust

30. mai 2012

Oujee. Viimased pool aastat olen ma elanud mingi mulli sees, nii et mul ei tule enam meeldegi, mida ma eelmisel päeval teinud või mõelnud olen. Pulmadeni on aega veel poolteist kuud, palju on tehtud, palju veel tegemata. Ärevus on sees, aga pigem on see selline mõnus kõditav tunne, ootusärevus.
Kõige tähtsam asja juures on see, et viimase kolme-nelja kuuga olen ma oma mõttemaailma vägisi tahtnud muuta. Jah, vägisi. Tervislikkuse suunas. Mõtlesin, et alustan kõige kogetu kirjeldamiseks uut blogi, kuid mina, kes ma kunagi nii väga mitte ei sallinud blogimist, teeks endale juba kolmanda blogi. Vastuoluline, või mis. Jääb siis nii, et esialgu panen oma oma mõtted kõik siia kirja ja siis, kui kunagi julgust või tahtmist, avan uue blogi ja kopeerin kõik kuupäevaliselt avalikuks.

Niisiis. Lugu algab. Algab sellega, et alates veebruarikuust on mu trennikaaslane Marit, kellega oleme päris tihedalt suhtlema hakkanud, meeletu kiirusega kokku kuivanud. Jah, ta on julmemast julmemalt palju kaalus alla võtnud ja näeb väga hea välja. Tuli välja, et tubli trennimutt on endale tubli dieediprogrammi külge pookinud ja järgib seda nagu vana mees ennemuiste. Küll kõiksugu mõõnadega, mis vahepeal kimbutavad, aga siiski.

Ja mina? Mina vahtisin kadeda pilguga pealt, et no kuidas mul küll nii ei õnnestu. Iga kord trennis käies seisan kaalule (enne loomulikult luuretööd tehes, et keegi läheduses ei seisaks) ja tekib tunne, nagu kaal oleks katki. Ei liigu see üles, ei alla. Okei, aasta algusest kuni mai alguseni olin saanud numbri umbes kilokese väiksemaks, kuid kas seda nelja-viie kuu kohta törts vähe ei ole? Trenni teen ju normaalselt. Söön ka oma arust enam-vähem väikeste mööndustega normaalselt (kui välja arvata see väike patustamine õhtuti). Ja mitte midagi ei muutu. Kaal näitas aasta alguses kohutavad 94, 6 kilo. Kohutav!!! Midagi peab muutuma, ma mõtlesin. Minu mõttemaailm ja tegutsemisviis ja elustiil peab muutuma. Ma pean saama ilusamaks ja tervemaks inimeseks. Selliseks, nagu ma olin umbes 10 aastat tagasi. Õõhh.. 10 aastat, mõelda vaid. 10 aastat olen ma ainult kogunud ja kogunud koormat turjale.... ja tagumikku ka.

Nüüd algas minu tõehetk, ma tahan sellest koormast lahti saada!
Mariti eeskujul hakkasin pidama toitumispäevikut. Kuna ma tervislikust toitumisest suurt ei teadnud (eriti veel kaalulangetamisperioodi kohta), siis uurisin ta käest pidevalt infot. Kuidas seda, kui palju toda, mis sellega, mis tollega. Marit oli väga abivalmis (ja on seda siiani otseloomulikult) ja kirjeldas mulle üksipulgi asju läbi. Ühel hetkel, kui me ei suutnud lahendada minu sissesöödud rasvade hulga probleemi, pöördusin Viktori poole. Meie kõigi suur lemmik, nagu Leopold :D Tõeline motivatsiooniallikas ja tugiisik. Võta ainult kätte ja küsi, abi on kohe olemas. Tore, et ta pakkus mulle välja idee, et ma oma nädalamenüü välja prindiks ja talle viiks ja ta vaatab üle, mida muutma peab. Kogu selle nädala keskele mahtus veel üks kirjavahetus, mis lõi mul niimoodi jalad alt, et ma istusin arvuti taga ja lihtsalt nutsin. Nutsin, sest ma olen kõik need 10 aastat olnud nõrk! Ja teiseks - truth hurts! Olen lasknud ennast käest ja pidanud elama minaga, kes mulle üldse ei meeldi. Olen endast kõrvale vaadanud terve see aeg. Käinud pidudel ja sünnipäevadel, teinud ennast peegli ees enda meelest päris ilusaks ja pärast piltide pealt vaadanud, milline paks siga ma ikka olen. Aga kuna pildid on ajutine vaatamine, ma ei pea ju neid koledaid pilte rohkem lahti tegema, siis jätkasin rõõmsalt, endale teadvustamata, samasugust eluviisi. Okei, vahepeal taasavastasin spordi, üle kahe aasta, ja trennitasin ikka uhkelt ju. Kõik kiitsid ja imestasid, kuidas ma küll jaksan 7-9 trenni nädalas teha ja visata mingeid 2,5-tunniseid spinnimaratone. Täitsa hull, kuulsin iga nurga pealt. No ja siis? Mis see mulle siis andis? Kaal seisis ühe koha peal, nagu aeg oleks seisma jäänud. Tegelikult on ju tänaseks möödas juba kaks ja pool aastat. Faking kaks ja pool aastat ei ole suutnud ma oma ajusid kokku võtta, et teadvustada: trenn ei tee sind peenikeseks!!! Kui ma söön, nagu hobune, siis trennitegemise efekt on suur ümmargune null!
Nüüd sai see mulle selgeks. Oh, kuidas terve see päev oli nii emotsionaalne ja ma ainult mõtlesin sellele, kui piinlik mul on olla. Kõik ju on terve see kaks ja pool aastat mind trennis näinud ja kindlasti mõtlevad, et issand, teeb nii palju trenni, aga üldse alla ei võta. Ja mina nagu loll, mõtlen, et olen jube uhke enda üle.
Väkk! ma ütlen selle peale.
Ma tahan endale uut mina. Uut keha ja uut aju ja uut mina.
Praeguseks on päevikupidamisest möödas kolm nädalat.

Lühidalt langusest:

1.nädal (07.05-14.05) - algne kaal 93,6, lõppkaal 92,4 (kaotus -1,2 kg) - oi, kui palju rõõmu!
2.nädal (15.05-21.05) - algne kaal 92,4, lõppkaal 91,2 (kaotus -1,2 kg) - ikka veel rõõmus!
3.nädal (22.05-28.05) - algne kaal 91,2, lõppkaal 89,5 (kaotus -1,7 kg) - kuna ma kaalun ennast igal hommikul, siis üldiselt enam nii rõõmus pole, aga praegu numbreid kokku lugedes tuleb muie siiski näöle :)
24.05 - Kehaanalüüs vägeval Jawoni masinal. See oli asi, mida ma tõepoolest kartsin. Numbrifaktid löövad ju jalust nõrgaks. Tegin testi ära ja olin väga rõõmus. Sain endal kohta teada nii šokeerivat infot, kui mitte nii šokeerivat infot.
Tulemustest siis nii palju, et kaal näitas 89,9 kg. See oli minu suur rõõmuhetk, sest number 8 oma kaalu ees nägin viimati kaks aastat tagasi. Ja enne seda, jumal teab millal :D
* Minu vanus - 24 aastat. Minu keha bioloogiline vanus 26 aastat. Nooo.. midagi rõõmustavat pole, aga samas pole ka hullu. See kaks aastat on suht nipet-näpet :D
* Keha tüüp - ülekaaluline. Wuiii, ma poleks oodanudki. (märka irooniat mu jutus)
* Keha koostis - kõige parem osa. Või kõige hullem. Kaal, nagu öeldud 89,9, standartne kaal (ehk see, mille poole püüdlema peaks) 68,8 kg. Kui minust võtta kogu rasv välja, jääb rasvavaba mass ning see on 58,1 kg, st rasva mass on šokeerivad 31,8 KG. KILOGRAMMI!!! Kolmandik mu kehast on RASV! Pehmed koed moodustasid minust 53 kg, mis on enam-vähem normide piires, paar kilo üle. Ja siis jäävad veel keha vedelikud ja mineraalid, millest ma kirjutada ei viitsi. Need viimased on kõik otseses seoses kehakaalu ja rasvamassiga.
*Segmentaalne analüüs - ehk minu keha ja selle piirkonnad ning rasva ja lihaste osakaal neis. Välja on toodud viis piirkonda: ülakeha parem ja vasak pool, kere keskosa ja alakeha parem ja vasak pool. Siis võin lühidalt kokku võtta, et iga piirkonna tulemus oli sama: rasvamass oli üle ja lihasmass hea.
Parem käsi on tugevam kui vasak (ilmselt sellepärast, et ma töötan päevast päeva parema käega). Tasakaalustamiseks pean trennides seeriaid alustama vasaku käega.
* Soovituslike väärtuste võrdlus. Siin tuuakse välja minu kaal, kehamassiindeks, rasvaprotsent ja pehmete kudede (lihased) kaal. Lisaks näidatud, kus on optimaalne vahemik jne.
Kaal, nagu ikka 89,9, seega üle. Kehamassiindeks üle - 28,7, maksimum võiks jääda 25 piirile. Rasvaprotsent 35,4, mis muide oli kolme nädalaga 7% võrra vähenenud, sest Eesti Energia tervisekõnnil mõõdeti siis mu rasvaprotsendiks kohutavad 42,5. Normaalne vahemik aga on 20-30%.
* Kõhupiirkonna analüüs. Kõhupiirkonna optimaalne tase võiks olla 4-6. Minul on see aga juba vistseraalne ehk 11. Väga hirmus. See on kõik see rasv, mis koguneb siseelundite ümber ja sellest on VÄGA raske lahti saada. Seda vistseraalset rasva on mu kehas tervelt 82 cm2, optimaalne oleks 40-60. Positiivne on asjaolu, et mu talje ja puusade suhe on normis - 0,82 cm (otimaalne olekski 0,7 - 0,85)
* Niisiis.. kaloritest. Minu põhiainevahetus on 1437 kcal. See, mida ma vaja lihtsalt elamiseks ja pissilkäimiseks. Koos liikumisega on mul vaja tarbida 2213 kcal ning kui ma tahan kaalus alla võtta, siis tuleb tekitada väike defitsiit ehk 1993 kcal võiks olla minu päevane sööginorm. Kaal võiks ideaalis langeda 0,5 kg nädalas. Kaalulangus on aga esimestel nädalatel üldiselt suurem ning järk-järgult jääb väiksemaks.

Niisiis. Järgmine test võiks olla u kahe-kolme kuu pärast.
Praegu jätkan oma tervislikku toitumist ja püüan ennast iga päev sundida paar rida siia kirja panema, muidu juhtub see, mis praegu. Kolm kilomeetrit teksti.

B