Võidab see, kes loeb rohkem raamatuid!

Huvitav, kas see on kõikide inimestega nii või olen mina ainus imelik, kes kooliajal sunniviisiliselt lugemist hästi ei talunud. Vähe oleks öelda, et ma ei sallinud lugemist, ma lausa vihkasin seda. Ilmselt ei meeldi kellelelgi lugeda (või mida iganes teha), kui kogu kremplit peale surutakse, nagu see oleks tähtsaim asi maailmas. Kui ma lõpetasin keskkooli 2007. aastal, tegelesin ma aga terve suve raamatute lugemisega, täiesti vabatahtlikult. Ma armusin sel suvel Paulo Coelho võrratutesse teostesse ja poest sai viimaste kopikate eest ostetud nii mõnigi teine ilukirjanduslik teos.

Mõelda vaid, et raamatuid on maailmas nii palju, et ilmselt ei tunne inimene nii palju numbreidki. Alates romantilistest novellidest kamasuutraõpikuteni välja. Võib ju oletada, et ma olengi suureks kirjanduse fänniks hakanud, aga tegelikult olen ma hea ainult raamatute kokkuostmises. Mida rohkem, seda uhkem. Lugemiseni jõuan ikka liiga harva. Ma tahaks, aga alati jõuab midagi vahele tekkida. Ma pole veel saanud kätte seda aktiivset soont, mis mind tundideks raamatu taha naelutab. Kuigi võiks...

Otseses sõltuvusseoses minu kaalulangetusperioodiga on seekord rahakoti kergendamine kaaluõpikute ja kokaraamatute ostmise näol. Kokaraamatute ostmine on muidu ka minu suur kirg (räägin nagu paadunud kollektsionäär), kuid siiani ei jälginud ma, mis raamatutes reaalselt ka sees on (hindasin raamatut kaane põhjal, nagu meil ikka kombeks on). Eks seal on ikka kõike, alates kapsasupist ahvatlevate vahukooretortideni välja. Viimased kokaraamatud olen ostnud aga pärast põhjalikku uurimistööd. Lisaks kokaraamatutele leidub raamaturiiulitel kõikvõimalikke teoseid, mis räägivad peaasjalikult sellest, kuidas oma kerelt need liigsed kilod kaduma panna. Olen minagi paar kohustuslikku kirjandusteost ostnud, aga ma pean ausalt ja käsi südamel tõdema - ma pole neist ühtegi veel otsast lõpuni läbi lugenud. Minu lugemine on siiani olnud nii, et törts siit ja törts sealt ja raamat ära riiulisse. Ma luban, et ma loen need ühel hetkel ka läbi, aga senikaua jagan natuke soovitusi ja nõuandeid.
Tasub lugeda, uskuge mind :)

Minu esimene dieediraamat sai ostetud, kui ma praeguse dieediga algustki polnud teinud. Rick Gallopi "GI dieet" on asjalik abimees tervisliku toitumisega alustamises. GI dieet tähendab dieediperioodil ainult madala glükeemilise indeksiga toitude söömist. Madal glükeemiline indeks tähendab seda, et toit, mida sa sisse sööd, tõstab insuliini taset veres aeglaselt ning seega hoiab kauem kõhu täis. Hästi hea on neid seletada näiteks "kiirete" ja "aeglaste" süsivesikute näitel. "Kiired" süsivesikud nagu suhkrurikkad toidud, nisujahu jms tõstavad veres insuliinitaseme kiiresti kõrgele ning tekitavad ajutise heaolutunde, kuid üsna pea on kõht taas tühi, kuna täpselt sama kiiresti insuliinitase ka langeb. "Aeglased" süsivesikud eralduvad kehas järk-järgult, ei tõsta insuliinitaset lakke ning hoiavad kauem kõhu täis.
"GI dieedi" autor on aga kanadalane ning sellepärast ei leidu nende toidutabelites mõnesid meil saadaolevatest toiduainetest. Üks näide on tatar, mis tegelikult on igati kasulik ja maitsev ka pealekauba. Lugemist väärib raamat igal juhul, kuna head nõuanded ja lihtsalt jälgitav toidutabel aitab eluviisi muutmisele palju kaasa.

Minu teine oluline ost oli kokaraamat "Hea enesetunde road", autoritest Pille Enden ja Tiina Lebane. sellest raamatust leiab väga asjalikku kraami ning mis mulle eriti meeldib - raamatus on retseptid jaotatud aastaaegade vahel. Iga aastaaeg mõjub inimese kehale ja organismile erinevalt, sellepärast on raamatus täpselt kirjas, millised toidud mõjuvad meie organismi funktsioneerimisele vastaval aastaajal kõige paremini. Igatahes väärt ostmist!

Kõige tähtsam ost - Martin Ingvar ja Gunilla Eldh "Kehakaalu kontrollib aju". See on raamat, mida Viktor lausa käskis mul osta. Ja ma ei kahetse. Tõepoolest, ma pole seda siiani läbi suutnud lugeda, kuid need esimesed mõnikümmend lehekülge panid mu juba silmi avama. Kõik, mis toimub meie kõhus või enesetundes, on otseses seoses meie ajuga ja tegelikult ongi aju see, mis meid halbade harjumuste juurde suunab, käske ja keelde jagab. Kes iganes kaalujälgimisest või eluviisi muutmisest huvitatud - see raamat on teile kohustuslik kirjandus!



Ja viimaseks "Väike toitumise käsiraamat" TEA kirjastuselt. Seda raamatut ma ei ostnudki, selle tõi mulle üks mu klientidest, kes elab mu kaalujälgimisele tohutult kaasa. Kuna ta ise on samuti sportlik ja tervisliku eluviisi austaja, teeb talle minu dieet eriti rõõmu. Ta kostitas mind selle raamatuga ning tõenäoliselt on seda raamatut kõige lihtsam lugeda. Palju pildimaterjali ja häid nõuandeid, mida tasub järgida. Soovitan soojalt.




Kõige lõpuks ütlen ma aga seda, et ei ole olemas õiget või valet kaalujälgimist. On erinevad meetodid ja igaüks peab leidma endale kõige sobivama. Need raamatud erinevad ka üksteisest teatud omaduste poolest, kuid lõpliku otsuse sobivaima dieedi leidmises teeb iga indiviid ise.
Võin veel korrata seda näidet, millest varemgi rääkinud olen. Minu puhul ei toimiks mitte kunagi see, et ma ei sööks enam pärast kella kuut või seitset õhtul. See pole lihtsalt füüsiliselt võimalik, kuna minu tööd ja muud tegevused takistavad mul seda meetodit jälgida. Ja nii on minu jaoks loodud muud võimalused dieedipidamiseks.

Eluviis tuleb panna klappima elustiiliga!

Kaal 77,1 kg